Sisu

Peamine erinevus sademete ja sademete vahel on see, et Sademed on vedelik tilkade kujul, mis on atmosfääri veeaurust kondenseerunud ja seejärel sadestunud ja Sade on atmosfääri veeauru kondenseerumise tulemus, mis langeb raskusjõu mõjul.

• Vihmasadu

  Vihm on vedel vesi tilkade kujul, mis on kondenseerunud atmosfääri veeaurust ja muutuvad seejärel piisavalt raskeks, et langeda raskuse alla. Vihm on veeringluse peamine komponent ja vastutab suurema osa magevee ladestumise eest Maale.See loob sobivad tingimused mitut tüüpi ökosüsteemidele, aga ka vee hüdroelektrijaamadele ja põllukultuuride niisutamiseks. Vihma tekkimise peamiseks põhjuseks on niiskus, mis liigub mööda kolmemõõtmelisi temperatuuri ja niiskuse kontrastide tsoone, mida nimetatakse ilmastikuks. Kui on piisavalt niiskust ja ülespoole liikumist, sadeneb sademeid konvektiivsetest pilvedest (need, millel on tugev vertikaalne ülespoole liikumine), nagu näiteks cumulonimbus (äiksepilved), mis võivad moodustuda kitsastesse vihma ribadesse. Mägistes piirkondades on võimalik tugevaid sademeid, kus tõusude voog on maksimaalne maapinna tuulekülgedel kõrguse korral, mis sunnib niisket õhku kondenseeruma ja kukkuma vihmahoogudena välja mööda mägede külgi. Mägede madalamal küljel võib kõrbekliima esineda langusvoo põhjustatud kuiva õhu tõttu, mis põhjustab õhumassi kuumutamist ja kuivamist. Mussooni küna ehk intertroopilise lähenemisvööndi liikumine toob vihmased aastaajad savannide kliimatingimustesse. Linnasoojuse saare efekt põhjustab sademete arvu suurenemist nii linnades kui tuules. Globaalne soojenemine põhjustab muutusi ka sademete struktuuris globaalselt, sealhulgas niiskemad tingimused kogu Ida-Ameerika idaosas ja kuivemad tingimused troopikas. Antarktika on kuivem mandriosa. Kogu maailmas keskmiselt on aastas sademete hulk 715 mm (28,1 tolli), kuid kogu Maa kohal on see 990 mm (39 tolli) juures palju suurem. Kliimaklassifikatsioonisüsteemid, nagu Köppeni klassifikatsioonisüsteem, kasutavad erinevat kliimarežiimi eristamiseks keskmist aastast sademete arvu. Sademeid mõõdetakse vihma gabariidide abil. Sademete hulka saab ilmaradarite abil hinnata. Vihma tuntakse või kahtlustatakse ka teistel planeetidel, kus see võib koosneda metaanist, neoonist, väävelhappest või isegi veest, mitte aga rauast.

  
  

• Sademeid

  Meteoroloogias on sademeteks atmosfääri veeauru kondenseerumine gravitatsiooni mõjul. Sademete peamiste vormide hulka kuulub vihma, vihma, lörtsi, lund, vihma ja rahet. Sademed tekivad, kui osa atmosfääri küllastub veeauruga, nii et vesi kondenseerub ja "sadestub". Seega pole udu ja udu mitte sade, vaid suspensioon, kuna veeaur ei kondenseeru piisavalt, et sadeneda. Kaks protsessi, mis võivad koos toimida, võivad põhjustada õhu küllastumist: õhu jahutamine või veeauru lisamine õhku. Sademed moodustuvad, kuna väiksemad tilgad kogunevad kokkupõrkel teiste pilve sees olevate vihmapiiskade või jääkristallidega. Lühikesi ja intensiivseid vihmaperioode hajutatud kohtades nimetatakse "hoovihmadeks". Niiskus, mis tõuseb pinnale või muul viisil on sunnitud selle pinna kohal tõusma külmunud õhukihi kohal, võib kondenseeruda pilvedeks ja vihmaks. See protsess on tavaliselt aktiivne, kui ilmub külmetav vihm. Statsionaarne esikülg on sageli külmunud vihma lähedal ja toimib õhu sundimise ja tõusmise fookustena. Vajaliku ja piisava atmosfääri niiskusesisalduse korral kondenseerub tõusva õhu niiskus pilvedeks, nimelt kihiks ja kumulonimbuks. Lõpuks kasvavad pilvepiisad piisavalt suureks, et moodustuksid vihmapiisad ja laskuksid Maa poole, kus kokkupuutel kokkupuutel objektidega need külmuvad. Kui seal asuvad suhteliselt soojad veekogud, näiteks järvede vee aurustumise tõttu, muutub järvedest tulenev lumesadu mureks sooja järvede tuule poole külmatsüklonivoolu korral ekstratroopiliste tsüklonite tagaküljel. Järve mõjuga lumesadu võib kohati olla tugev. Äikesevõimalus on võimalik tsüklonite komapeas ja järve sademete ribades. Mägistes piirkondades on võimalik tugevaid sademeid, kus tõusude voog on maapinna tuulekülgedel maksimaalselt maksimaalne. Mägede madalamal poolel võib kompressioonkuumutusest põhjustatud kuiva õhu tõttu esineda kõrbekliima. Enamik sademeid toimub troopikas ja on põhjustatud konvektsioonist. Mussooni küna ehk intertroopilise lähenemisvööndi liikumine toob vihmased aastaajad savannide kliimatingimustesse. Sademed on veeringluse peamine komponent ja vastutavad magevee ladestumise eest planeedile. Igal aastal langeb sademetena umbes 505 000 kuupkilomeetrit (121 000 cu mi) vett; Sellest ookeanide kohal 398 000 kuupkilomeetrit (95 000 kuupmi) ja maismaal 107 000 kuupkilomeetrit (26 000 kuup mi). Arvestades Maa pindala, tähendab see, et kogu maailmas on keskmiselt sademete arv aastas 990 millimeetrit (39 tolli), kuid maismaal on see vaid 715 millimeetrit (28,1 tolli). Kliimaklassifikatsioonisüsteemid, nagu näiteks Köppeni kliimaklassifikatsioonisüsteem, kasutavad keskmist aasta sademete arvu erinevate kliimarežiimide eristamiseks. Sademeid võib esineda teistes taevakehades, nt. külma jahenedes on Marsil sademeid, mis suure tõenäosusega tekivad külma, mitte vihma või lume kujul.

  
  

• Vihma (nimisõna)

  vihma hulk, mis ühel korral langeb

• Sademed (nimisõna)

  Vedelate või tahkete veeosakeste vormid või kõik vormid, mis atmosfääri langevad (nt vihm, rahe, lumi või lörts). See on hüdrometeoriumi põhiklass, kuid seda eristatakse pilve, udu, kaste, räime, pakase jms poolest, kuna see peab kukkuma. Seda eristatakse pilvest ja virgast selle poolest, et see peab jõudma maapinnale.

• Sademed (nimisõna)

  Kiirustatud peatu kukkumine.

• Sademed (nimisõna)

  Reaktsioon, mis viib raskema tahke aine moodustumiseni kergemas vedelikus; nii moodustunud sade mahuti põhjas.

• Sademed (nimisõna)

  Arukas või lööbe kiirus; äkiline kiirustamine.

• Vihma (nimisõna)

  vihma langus

  "sademete hulgast täiendavate varude imendumine"

  "wildebeest mõttes kauge vihmasadu"

• Vihma (nimisõna)

  antud piirkonnas teatud aja jooksul sademete hulk

  "vähe sademeid"

• Sademed (nimisõna)

  aine sadestamine lahusest või selle toiming.

• Sademed (nimisõna)

  vihma, lund, lörtsi või rahet, mis langeb maapinnale või kondenseerub maapinnale

  "need konvektiivsed protsessid tekitavad pilvi ja sademeid"

  "rasked mussoonijärgsed sademed"

• Sademed (nimisõna)

  äkilise ja löövetu tegutsemise fakt või kvaliteet

  "Cora kahetses juba oma sademeid"

• Vihma (nimisõna)

  Vihma langus või laskumine; vesi või veekogus, mis langeb vihma; kui piirkonna keskmine aastane sademete hulk.

• Sademed (nimisõna)

  Sademete toimumine või sademete seisund või pea visatud olek.

• Sademed (nimisõna)

  Kukkumine, voolamine või vägivalla ja kiirusega allapoole tormamine.

• Sademed (nimisõna)

  Suur kiirustamine; lööve, tormiline kiirustamine; tõukejõud.

• Sademed (nimisõna)

  Lahusest sadestumise toiming või protsess.

• Sademed (nimisõna)

  Maapinnal radu, udu, vihm, lörts või lumi; samuti ladestunud vee kogus.

• Vihma (nimisõna)

  atmosfääri kondenseerunud aurudelt tilka langev vesi

• Sademed (nimisõna)

  konkreetses kohas kindlaksmääratud aja jooksul maale langeva vee kogus;

  "torm tõi mitu tolli sademeid"

• Sademed (nimisõna)

  keemilise sademe moodustumise protsess

• Sademed (nimisõna)

  mis tahes tüüpi vee (vihma või lume või rahe või saju või udu) langemine maa peale

• Sademed (nimisõna)

  pea kõrgusele alla laskmine või kukkumine

• Sademed (nimisõna)

  ootamatu kiirendus või kiirustamine;

  "ta vastutab omaenda surma sademete eest"

• Sademed (nimisõna)

  liiga innukas kiirus (ja võimalik hooletus);

  "ta kahetses varsti oma kiirustamist"